Iga päevaga läheb mu ängistus aina suuremaks. Ma olen ausalt tüdinenud selle pean-saama-kingituse-muidu- suren või nendest meeletutes kogustes kingituste kinkimisest või sellest, et ainult jõuludel võiksid tunda inimesed tänulikkust ja rahu hinges, olles kaasatundlikud ja rahumeelsed.. fuck it! Mis on tähtis? Kas see kui palju saab keegi kingitusi või kui palju raha ta nende peale kulutab? Või kui suure asja ta jõuludeks saab?
Täpselt samad mõtted 🙂
Issand, nii tore et keegi mõtleb ka samamoodi
Mõtlesin, et ma ainuke, kes nö vooluga kaasa ei lähe.
Mina teen pisikesed tänukingid paarile heale inimesele, kes on mind aidanud – on apteegist ravimeid toonud ja toidupoes käinud ja ikka helistavad vahel, et juttu rääkida. Kingid ostan kohalike käsitöömeistrite toodangust, sellega neid toetades.
Olen vanem üksik inimene – väga hea tunne on, et keegi ikka mõtleb mu peale.
Kõike head teie perele!
Kohalikku käsitöömeistrite toodangut kinkida on ikka väga hea idee! Ma ise olen ostnud näiteks Meielast.