jaanuar 2011

hommikul oli juba kõik vale. Uni oli magusam kui kunagi varem. Pigem ärkaks juba iga hommik kell viis ülese, mitte kell kuus, sest see on kuradima vaevaline. Kohvi ei teinud, võileibu ei meisterdanud kaasa. Praamiga sõitsime pool tundi, kuidagi vaikne oli mikrobussis. Ma arvan jätkuvalt, et meid on üle makstud. Sest kui võtta kõik need

Sõrmida oma sõrmi sinu sõrmedega, puudutada su keha oma kehaga, kuulata su südamerütmi..

hommikune \” päikesepaiste\” ei mõju hästi. Olen elus, kuigi natukene roheline. Aegajalt on marslase tunne. Tänane toiduvalik on sama, mis oli eile. Praemuna või siis praemuna. Homme poodi. Nii tahaks süüa süüa süüa süüa . Vabal ajal me räägimegi ainult toidust,mida meil ei loomulikult ei ole.

iga hommik on samad tegevusused. Varsti hakkab see nüriks muutuma. Täna tegin munasaia kaasa, uskumatu. Kuidagi vaikne on. Magama jõudsin paar minutit varem kui üleeile. Minu varajane magama mineku soov kõrbes. Võtan veel paar viimast kohvi lonksu ja siis marss tööle. Kuueks oleme platsis.

kuulan muusikat, mis paitab mu kõrvu, istun oma lemmik fanellsärgis ja mõtlen oma tulevasest mustvalgest toast. Mingi aeg teen ma selle kindlasti ära. Tegu oleks nagu mustvalge filmigarulliga. Te ikka teate, et ma kuidas jumaldan mustvalgeid pilte? Jumalik oleks, kui saaksin mustvalge värvikombinatsiooni tuppa panna. Vinüülimängijat leiaksite ka kuskilt nurgast ja see pole seal mitte

Kuna jaanuri kuu on lõppemas, jäänud veel need kaks päeva, mõtlesin,et võtan kiirelt kokku. Nii kiirelt ja lühidalt, kui oskan. Jaanuri kuu algas kõrgelennuga, katusel istudes ja koos šhampust juues. Seda ei saa mainimata jätta, misest, et asjad ei läinud nii nagu alguses nad plaanitud olid. Plaanid ongi homodele mõeldud, vabandan veelkord. Kaspariga sai lugu

Hakkame õhtustama

\” Ma ei saa aru, sul on ruuter aga sul pole arvutit\”