Täna õhtul saab meil nädal siiski täis. Tunnen, nagu oleksime juba terve igaviku koos veetnud. Kõik on nii kiiresti läinud, kõik on nii värske ja uus, kõik on nii süütu ja puhas. Muidugi olen ma selle kõige üle niivõrd õnnelik ja mul on üdini hea meel. Nüüd peame leppima sellega, et me omame üksteist oma […]
Blogi
Ta ei istu kunagi rongi, kui tal on võimalus lennata. Ta ei ole iialgi vait, kui tal on võimalus rääkida ja ta ei kõnni miski hinna eest, kui tal on võimalus joosta.Ta aju on täis mõtteid ning süda keeb üle lootustest. Pidurda ta tormamist ja sea ta samm enda omaga parajaks. Saad sellega üsna hõlpsasti
Eile, umbes kolme aeg mõtlesin, et kas üldse on mõtet nüüd enam edasi blogida? Kuigi nende sissekannete tegemine on juba üheks mu harjumuseks aga siiski. Lugedes teiste blogi, jään ma tunduvalt alla. Mu jutt on kohati nii mõtttetu. Ei, ma ei räägi siin maailma asjadest. Ma ei aruta siin mingeid tarku asju ning mu blogi
Kell hakkab saama juba üks . Pea teeb valu ning üleüldse und pole mitte üldsegi. Eile samal ajal ma juba norskasin.Kõige targem oleks panna ühe ainsa msni akna kinni ja lahkuda siit toolilt. Kustutada kõik tuled ja panna raadio mängima. Kindla peale on see raadio Elmari peale jäänud.Tsekkan üle ka kassipoja ning lähengi ja sukeldun
need kolm superluks päeva.
Tallinnasse jõudsin ma ilma venna abita. Loomulikult jõudsin ma enne temaga tülli minna ja selle pärast pidin ma kõndima 3 kilomeetrit lausa. Linna jõudes läksin parki. Päikest oli tore näha ning Triin ütles, et ma näen alati nii kuum välja. Isegi Gabrielilt sain ma komplimendi. Ma mäletan meie aegu, neid aegu mis oli ja mis
need kolm superluks päeva. Loe edasi »
Just kõige hullem polegi. Tungiv soov on ainult teda näha. Mõned hetked tagasi lõpetasin ma elukiiresti pükste pesemise. Kuna ma olen niii otsustusvõimetu, ei suuda ma muidugi valida riideid,mida selga ajada. Lõpuks otsustasin oma ainukeste heledate pükste õnneks, mis olid mm mustad.Paari tunni pärast ajan ma pöidlad kuumaks ja põrutan tallinnasse. Või saan siiski vennega,
Ja baidevei ma kuulan ta mp3 kolme ja mõtlen vaid talle. Kas pole mitte tore?. Kell saab kohe üks ja täna on ka eriline päev. Kõigepealt on Kristjanil sünnipäev, siis on ka Martini ning Mario sünnipäev. Martin ütles, et ma olen siis Homo, kui ma ei lähe 10-ndal Rockstarsi. Aga kümnedal on ka lõikuspidu viljandis.
ilmselgelt läbikukkunud õhtu.
Kõik algas ilusti, vahepeal oli katastroof aga tänu temale ma naeratasin: *Et siis, jõudsin linna ja suundusin parki. Pargis olid just need keda ma oleks tahtnud seal kohata, nunnu. Jagasin heameelega Katiga oma kringlikest. Kati sõi rõõmuga, nagu väike laps. Nägu oli koos, sõrmed olid koos lausa nunnu oli vaadata. Karolini nägin ka, koguaeg sama
ilmselgelt läbikukkunud õhtu. Loe edasi »