Ma tõesti ei tea mis toimub, ma ei suuda mitte millegile keskenduda. Ainuke soov oleks mul teda näha, teda kallistada ning suudelda ja tõdeda seda, et kui hea see poiss on.Ma annaksin isegi tema kätte oma südame, vot nii ma tunnen. Kuigi selleks oleks kohe kindlasti liiga vara, ma tean. Olgu, lõpetan. Kui mul hästi […]
Eile, umbes kolme aeg mõtlesin, et kas üldse on mõtet nüüd enam edasi blogida? Kuigi nende sissekannete tegemine on juba üheks mu harjumuseks aga siiski. Lugedes teiste blogi, jään ma tunduvalt alla. Mu jutt on kohati nii mõtttetu. Ei, ma ei räägi siin maailma asjadest. Ma ei aruta siin mingeid tarku asju ning mu blogi
Kell hakkab saama juba üks . Pea teeb valu ning üleüldse und pole mitte üldsegi. Eile samal ajal ma juba norskasin.Kõige targem oleks panna ühe ainsa msni akna kinni ja lahkuda siit toolilt. Kustutada kõik tuled ja panna raadio mängima. Kindla peale on see raadio Elmari peale jäänud.Tsekkan üle ka kassipoja ning lähengi ja sukeldun
Just kõige hullem polegi. Tungiv soov on ainult teda näha. Mõned hetked tagasi lõpetasin ma elukiiresti pükste pesemise. Kuna ma olen niii otsustusvõimetu, ei suuda ma muidugi valida riideid,mida selga ajada. Lõpuks otsustasin oma ainukeste heledate pükste õnneks, mis olid mm mustad.Paari tunni pärast ajan ma pöidlad kuumaks ja põrutan tallinnasse. Või saan siiski vennega,
