mai 2011

tunnen end tühisena

Kohv tõmbub, muusika mängib ja kell on alles varahommik, kui täpsem olla, siis paar minutit neli läbi. Ärkamine muutub igapäevaga aina lihtsamaks ja tahestahtmata olen ma enne äratuskella üleval. Nõme, kui see peaks harjumuseks jäämagi, sest ma ei hakka esimese bussiga tööle käima

Mõni hetk on selgem, mõni hetk on segasem. Arvatavasti peaksin ma aja maha võtma. See on raskem kui arvata võib, kuid viimase aja sündmused on teinud omamoodi laastavat tööd. Vahel on tunne, et mu jõud on otsakorral, ma lihtsalt ei jaksa.  Ja ma ei ole see kõikvõimas ning ma ei tule iga olukorraga toime.

\”Vaikuses on võlu. Lõpetamata mõtteid ja hääletuid sõnu.\” A.V.

Ärkasin ilma äratuskellata.  Nädalal on ilmselgelt ilus algus tehtud! Uni oli ka selline enam-vähem, magasin ainult oma käe ära. Hommikukohvi sai valmis, telefoni aku täis laetud, peaksin veel riidesse panema ja olengi valmis bussi peale jooksma. Ainult, et tund aega oleks mul veel reaalselt aega.

Uued ja vanad tutvused. Ma ei tee enam isegi vahet. Polegi oluline, olulist rolli mängib vaid see, et kui hea mul teiega tegelikult on. Kuid peab ka tõdema seda fakti, et kõik tutvused ei jää kestma. Näiteid oleks rohkem kui üks. Naljakas on tagasi mõelda just nendele inimestele, kellest poleks sa seda osanud eluilmaski oodata.

kurbus on suurem kui ma oleksin osanud arvata

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=4bRCl0RCxx8%3Brel%3D0&w=425&h=350]

eile üllatasin iseennast, tundes tugevat ükskõiksust. Ehk vastabki räägitu tõele.Räägitu, mida mulle oled sa korrutanud.

Õhtud venivad iga päevaga aina pikemaks ning mõnusamaks, öised jalutuskäigud muutuvad järjest meeldivamaks.