Viimaste päevade emotsioonid on mind ausalt öeldes rivist välja löönud. Ma ei saa olla Luna peale mõtlemata ja kui ma mõtlen, iga jumala kord ma tahaksin nutta, olles ise kägaras maas. Selline tunne nagu elu käiks silme eest läbi. Kuidas saab olla üks loom niivõrd kallis? Ja kui ma mõtlen selle peale, et teda pole […]

Kui ma esimesel korral nendega tutvusin- ei kujutanud ma ette, et nad kõik mulle armsaks saavad.

Sellest tuleb küll lühike postitus ja ma olen varasemalt ka sellest rääkinud, aga ma ei suuda ära imestada kui tore võib olla üks teenus!

Ja seda sõna otsesemas mõttes.

Mul on olnud vist nii kiire elutempo, sest eile võtsin ma ette mõned blogid, kus räägiti neti kiusamisest ja perekooli foorumist, siis tundus mulle nagu oleks minust  justkui nädal aega mööda vuhisenud.  Ja veel seda, et on algatatud mingi petitsioon..jutt jumala õige ja mitte ükski kiusamine pole kuskilt otsast okei!

Ma räägin nüüd sellest, mis mind tõsiselt täna häiris või on tekitanud iga aasta tuska tuju kui kõik ei ole läinud nii nagu peaks minema.