Koju jõudes vahetasn riided ära ja suunudsin Ottiga jooksma. Tegime päris suure ringikese. Õhtul ololime niisama kardoga ja otsustasime juba pool üksteist magama panna. Mõte oli hea aga hommikul oleksin ma sisse maganaud. Jalad annavad ka tunda. Täna jälle jooksma, seekord kolmekesti.Ma alustasin ka uue raamatuga nimega \” Charles Chaplini elulugu\”. Vot nii!

Otsustasin õpuks LIKVITEERIDA kraanikausist suurem osa musti nõusi. Lõpuks viskas üle. Suutsin täna hommikul oma toa täiesti pahupidi pöörata ja nüüd pean hakkama uuesti otsast pihta koristama.Ja täna näen ma lõpude lõpuks Kardot. Harjumatult vastik oli üksi magama jääda, võtsin küll mängulooma kaasa aga see ei aidanud. Nii suur igatsus on

Eile oli minu ilm. Kuigi oleks tahtnud veel veel tumedamaid pilvi. Eckule istus ka sellinne ilm. Nii niii hea ! Peale kolme hakkasime tallinnast liikuma. Kuueks võinii jõudsime me kohale. Saime eriti muheda onu peale, ajei. Õhtul jõime veel veini ja olime niisama. Pidime juba kolmandat korda maas magama aga seekord tundus olevat palju mugavam.Kaotasin

läksin üle päevasesse vahetusse. Nüüd on mul jälle õhtuti vaba aega, kas pole mitte vahva. Igati vahva oli, sain 11 tellimust. AjeiTäna läheme me arvatavasti Otti juurde. Kõigest paar sammu on astuda. Homme läheme me kõik Suure-Jaani ja pühapäeval vaatan mis ma teen, ehk lähen isegi võrru korraks õele külla.Aga hommikud on ilusad, päevad veel

üldse nagu ei viitsiks MIDAGIGI. Päris mitu korda olen ma mõelnud, et ehk peaks midagigi siia kirjutama aga sellest viitsimisest on kuhjaga puudu. Kardo sünnipäev vuhises mööda märkamatult. Reedel käisime siis maal. Tegime kõvasti tööd. Kätel ja jalgadel on siiamaani tugevad kriimustused. Eile nägin korraks oma mähkmepeput. Seest läks lausa soojaks. Aga nüüd on mul

Mu mähkmepepu viidi eile kiirabiga haiglasse. Tal oli äge kõhugripp, kõrge palavik ning suur suur vedeliku puudus. Täna hommikul sain seda teada ja pisarad tulid silma. Natukene veel siis oleks see vedelikupuudus olnud eluohtlik. Väiksed lapsed ei TOHIKS jääda haigeks!Aga ta saab terveks, ta saab!

Täna on siis meil kaheksanda kuu esimene päev. Üllatav kui kiiresti aeg liigub! Eile tegelesime siis pool päeva Allangiga. Vahest olen ta peale isegi pahane, et ta on just saanud selliste asjadega hakkamama mis pole just kõige meeldivamad. Aga kui ta naeratab sulle siis, andestan talle kõik. Reedel läheme me Vigalasse, laupäeval tuleme tagasi ja

Sain endale uued papud-ühed mustad ning teised valged. Peale selle sain veel paar riideeset. Veetsin aega oma õega, Allaniga ning Kardole. See lapsukene on mulle nii nii kallis. Mu mähkmepepu!Uskumatu oli see, et vahetasin täna Dianaga ainult ühe sõna ja see oli ka \”aitäääh\” . Ja oligi kõik,mitte rohkem ega vähem. See teeb kurvaks aga

Väljas oli imeimeline ilm aga mina koristasin tube. Poole kümne aeg läks maja pimedaks, pesumasin lakkas töötamas ja peale selle oli veel kaks maja täiesti pimedad. Ja see pimeduse õhtu kestis pool teist tundi.Ma nii kadestasin neid,kes said elektrit nautima. Õnneks enne voolu kadumist jõudsin ma kohvi teha.Hommepean varakult ärkama, lippan õe juurde