Oleme jõudnud omadega Vastseliina. Sõitsime bussiga, sõit oli igav, mis polnud sugugi üllatav. Võrus pidime me umbes 45 minutit aega parajaks tegema, otsustasime minna maximasse pingi peale istuma.  Ausalt õeldes pole mul kunagi maximas nii lõbus veel olnud. Seal toimus vist mingi kohalik freak show. Inimesed, palun vaadake enne välja minemist peeglisse!

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=IDwbHeR0UYc&w=425&h=350]

Näha und, mis tundub ärgates nii reaalne, et sul on lausa pisarad silmis. Jah, tegu oli järjekordselt mu  õudusunenäoga.

Kell on kolmveerand neli hommikul, olen rohkem kui pool tundi koristanud, see on see kui sa korduvalt edasi lükkad. Hommikut olen ma veidi erksam  kui õhtuti. Näiteks eile vajausin ma juba kell neli päeval ära, kuigi ärkasin õhtu jooksul ülesse, on see ikka päris hirmuäratav.

Eile olin ma igatahes lapsehoidja. Kevin-Mattias on kõige rahulikum beebipoja üldse, e te ikka teaksite!. Poole viieks hommikul jõudsin koju, käes statoili piparmündikakao.

Eile käis külas maailma parim emme. Sain ka hilinenud jõulupaki.

Palun mulle üks selline hommik, kus taksojuht ei helistaks ega küsiks, et kas magasin jälle sisse. Kuigi täna hommikul oli mul mitmeid äratusi, suutsin ma ikkagi magama jääda. See on see viis-minutit-veel. Samas, tööle nagu reaalselt hiljaks pole jäänud, lihtsalt läinud teise või kolmanda taksoriniga.                                                                                                                                                              Tänasest on meid jälle kaks, ma olen kohe päris õnnelik

Mul on Sinuta igav ja päikseta kurb!

Täna olin sunnitud oma rutiini muutma, järgmisest nädalast olen ma vana rutiini peal tagasi. Täna oli mitmed asjad päris teistmoodi. Koju tulles ei leidnud ma eest enam sooja tuba ning  seda mõnusat seltskonda. Oli külm ja toas valitses vaikus. Nüüd olen võtnud end natukenegi kokku, ahi köeb ja pliidil valmib toit. Kui ma suudaks nüüd