Eile olin ma igatahes lapsehoidja. Kevin-Mattias on kõige rahulikum beebipoja üldse, e te ikka teaksite!. Poole viieks hommikul jõudsin koju, käes statoili piparmündikakao.
Palun mulle üks selline hommik, kus taksojuht ei helistaks ega küsiks, et kas magasin jälle sisse. Kuigi täna hommikul oli mul mitmeid äratusi, suutsin ma ikkagi magama jääda. See on see viis-minutit-veel. Samas, tööle nagu reaalselt hiljaks pole jäänud, lihtsalt läinud teise või kolmanda taksoriniga. Tänasest on meid jälle kaks, ma olen kohe päris õnnelik
Täna olin sunnitud oma rutiini muutma, järgmisest nädalast olen ma vana rutiini peal tagasi. Täna oli mitmed asjad päris teistmoodi. Koju tulles ei leidnud ma eest enam sooja tuba ning seda mõnusat seltskonda. Oli külm ja toas valitses vaikus. Nüüd olen võtnud end natukenegi kokku, ahi köeb ja pliidil valmib toit. Kui ma suudaks nüüd
vahetasime numbrit
Viimased kaks päeva veetsime me filmide seltsis. Aasta viimasel päeval saime ka oma mustast pesust lahti, seda tänu imearmsale sõbrale. Olgu ta tervitatud.
vahetasime numbrit Loe edasi »
Eile külastas mind üks kaua oodatud külaline. Jah, ma olin seda päris pikalt juba oodanud ja lõpuks ta jõudiski meie uude pessa. Jõime teed, rääkisime maast-ilmast, niisama tüdrukute juttu. Lõpuks me hakkasime kambakesi kaarte mängima. Ma olen jätkuvalt veendunud, et hiina turakat on põnevam vahele viskamistega mängida. Õelgu teised, mida tahavad. Pärast seda läksime me
Täna ei olnud absoluutselt minu päev. Hommikul magasin sisse, aga mitte nii palju, et oleks lausa tööle hiljaks jäänud. Pidin end viie minutiga valmis sedma ning pizzapoe juurde jooksma, kust mind peale korjati. Tänu sellele kiirustamisele unustasin oma toidumoona karpi täita. Teisisõnu, mul polnud midagi lõunaks süüa. Seepärast ma ilmselt nii pahur ja vait olingi.