Kui varem käis see pulmapaanika minust suure kaarega mööda, siis võin teile teatetada, et nüüd on see kurikuulus sõber kohal. Mitte,et ma oleks teda oodanud. Mitte üldse. Arvasin,et suudan külmanärviga abiellumisele vastu minna. Aga ei. Mu peas on igasugused mõtted ja küsimused, osadele on isegi VIST vastusedki olemas. Ma muud ei teegi, ainult mõtlen ja mõtlen. Vahel ka närvitsen. Eriti siis kui asjad ei lähe nii, nagu need võiksid minna. Isegi see aasta ei pääse ma orgunnimisest, kuigi lubasin seda natukene vabamalt võtta.Võtan? ei.