Praegu tundub, et blogijatel aka suunamudijatel on mingi teema, kuidas saaks kedagi üle trumbaga või kuidas matta kedagi porisse.. Selline võistlus on vist pihta hakanud, palju klikke keegi saab või kes kõige geniaalsema pealkirja suudab välja mõelda, mis kutsub lugema.
Hendrikuga suhete heal tasemel hoidmine on oluline, sest ilma temata sa tegelikult ju ei saaks. Vähemalt praegu valitud elu juures mitte. Samas tundub see kõrvalt vaadates natuke Hendriku ära kasutamine, et ühel hetkel kui sinu kõrval on keegi teine, siis viskad ta enda elust välja ja ütled “aitäh”. Ehk oleks parem lihtsalt leppida hetkel sellise elu juures ja kolme veel tegelikult väiksema lapse kõrval, et kõige parem lahendus on temaga hoida suhteid heal tasemel, toimetada koos ja otsida enda kõrvale keegi uus alles siis kui lapsed on suuremad? Lapsed peaksid olema esikohal ja selle valiku, et lapsed saada oled sa ju ise teinud. Ära saa valesti aru. Enda elu peab muidugi ka elama mitte matma end eksmehe ja laste alla ära, aga kõrvalt vaadates ei tundu õige hakkata praegusel hetkel seda oma elu ja uut armastust tahtma. Ma loodan, et see kiri ei tundu väga õelutsev
Ma väga ei tahaks küll meie omavahelisi suhteid lahata aga kui on pidev karjumine ja terroriseerimine, siis sorri, ma ei nõustu hetkel sinuga, sest lapsed on pidanud seda palju nägema ja taluma. Me oleme proovinud oma suhteid normaalseks saada aga eks meil on seda minevikku vimma palju ja seda haiget tegemist.. See ei õnnestu alati.
Ma olen korduvalt õelnud, et ta ei pea mind sel moel aitama. Ta on teadlik sellest kõigest ja praegugi suudab mind ka selles olukorras toetada. Ma pole pannud talle nuga kõrilile. Kui ta enam ei soovi mind niimoodi enam toetada, suudaksin teha kuidagi oma elu korralduse ümber küll 🙂