Teate mida? Mul pole enam sõnu. Tegelikult ma enam ei oska või jaksa kuidagi moodi reageerida. Ma ei saa ju ennast sellepärast vihata? Või kuri olla, mulle tundub, et see on juba minu loomuses. Loomus kaotada asju.
Tegijal ikka juhtub.. Loe edasi »
Ma arvasin eelmisel aaastal, et esimese või koguni teise koolikoti, võiksid ikka valida lapsevanemad mitte veel lapsed. Valisime välja koti, mis meile mõlemale meeldib. Õnneks meeldis ka see Paul Herbertile.
Koolikoti valimine ehk kuidas lapsesõna peale jäi Loe edasi »
Ma ei tea, mis värk mul selle Audiga on aga eile kohtusin ma kitse esimest korda ning seekord, ei jooksnud ta üle tee kaugemalt, vaid pani otse külge. See hetk, kui tead, et enam tagasi teed pole, on suht nõme. Jumal tänatud, et ma rapsima ei hakanud, sest muidu oleksin ma olnud autoga otse kraavis
Kui ei leia väga aega kirjutamiseks, siis õnneks saab piltidega edastada seda, mida me oleme kaks päeva teinud.
Mu lemmik hooaeg on alanud.. Loe edasi »
Et mitte end väga hulluks ajada, mõelda kurbasi mõtteid ning üleüldse tunda end kuidagi..sitasti- otsustasin minna õhtul metsa.
Viimaste päevade emotsioonid on mind ausalt öeldes rivist välja löönud. Ma ei saa olla Luna peale mõtlemata ja kui ma mõtlen, iga jumala kord ma tahaksin nutta, olles ise kägaras maas. Selline tunne nagu elu käiks silme eest läbi. Kuidas saab olla üks loom niivõrd kallis? Ja kui ma mõtlen selle peale, et teda pole
Natukene nutujuttu.. Loe edasi »
Kui ma esimesel korral nendega tutvusin- ei kujutanud ma ette, et nad kõik mulle armsaks saavad.
Suvesõprade seikluste lõpp Loe edasi »
