kaal pole minu parim sõber

Kaaluprobleemid on jälle tagasi. Lihtsalt ei saa jagu. Ei leia piisavalt ka motivatsiooni. Oma lchf olen alustanud, lõpetanud, uuesti alustanud ja jälle lõpetanud. Viimane kord pidasin kuu aega vastu. Homsest alustan ma uuesti..ikka ja jälle!

Vähemalt olen end liikuma sundinud. Täna jooksin ma 5 km. See oli maksimum, mida endast suutsin välja pigistada.

Kolm last, nii väikeste vahedega, on ikka suhteliselt hullu jälje jätnud. Hetkel olen küll leppinud, aga ma sisimas tean, et pean selleks kordades rohkem pingutama.

Ja ma ei kujuta ette elu ilma aktiivsusmonitorita. See on minu truu sõber. Kui liigun piisavalt, saan vabalt ainult kodus käies oma 10 000 sammu täis. Üks päev sain koguni 29 000 sammu.

Ma tõesti üritan end taas kokku võtta. Et ma ei peaks igal pool häbenema ega varjama pekke, mis mu särgi alt paistab. Mul pole piisavalt suuri särke ka, et oma pekimäge varjata:(

 

2 thoughts on “kaal pole minu parim sõber”

  1. Ära muretse! Küll ta läheb, kus tal ikka pääsu. Minul aitas kunagi hommikune jalgrattaga kimamine – ca 14km sai iga hommik (kell 6) sõidetud – preemiaks oli hommikusöök ja kohv. Oli raske aga kuu ajaga sain oma tulemuse -8kg 🙂 (peaksin vaikselt uuesti alustama, muidu hiljem raskem).
    Aga sul seal kruusateed, ei tea kui hea seda harrastada on 🙁

    1. terjekanarbikpettai

      Ma paar aastat tagasi väntasin jalgrattaga, aga siinsed kruisateed, tõusud ja langused on suht ulmelised:d aga kindel on see, et midagi pean ma kunagi tegema hakkama

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga