Naljakas,aga mingitel hetkel ma lihtsalt pean heietama.See kord headest asjadest,headest emotsioonidest,headest inimestest mu elus.Ja minu õnneks,on mul nendega vedanud ja nad on seisnud aastaid mu kõrval.Nii heas kui halvas.Nii rikkuses kui vaesuses.
pealkirjatu aka heietan. Loe edasi »
Ma nii tahaks kirjutada,kuidas ma ei salli seda kommertslikku püha/päeva,kus kõik avaldavad oma armastust teineteise vastu.Iseenesest on mõte väga ilus,aga ma ei leia,et kõik armuavaldused peaksid koonduma ühe päeva alla.Sõbrad ja kallimad on ju aastate vältel su kõrval.Ja iga jumala peaksime oma sõpru ja kallimaid ülistama,nendest hoolima ja neid hindama.
Teate,ma pole ammu teile rääkinud,kui väga ma armastan oma abikaasat,lapsi ja sõpru.Vahel olen võtnud seda (kahjuks)enesestmõistetavalt,aga teadke,et olete mulle olulised ja tähtsad,ALATI.Mis sii,et viimasel ajal on nii kiired ajad ning kõikidega ei jõua suhelda,võib-olla helistame kord kuus ja küsime,kuidas kellegil läheb,võib-olla vestleme põgusalt facebookis,võib-olla saadame harva teineteisele sõnumeid-aga õnneks ma tean,et see sõprus ei kao
Üldiselt olen püüdnud seda järgida,kuid viimasel ajal olen ma korduvalt ja korduvalt libastanud.Lausa meelega libastanud.Näiteks ma ei suutnud leivast loobuda.Mitte,et ma oleksin varem igapäevaselt leiba näost sisse ajanud.Sõin vahelduva eduga,kord tahtsin,kord ei tahtnud nädalaid.Ja nii see käiski.
Natukene ka minu praegusest LCHF(sellest,kuidas olen patustanud) Loe edasi »
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: Sünnituseelsed jutud jäävad parooli alla.Sünnitusjärgsed jutud samuti. Loe edasi »
