juuli 2014

Mul on isegi kahju sellest,et pole jõudnud siia kirjutada ilmselt mu elu ühest armsamast õhtust. mille mu sõbrannad mulle korraldasid.

Tegelikult tahtsin ma pikalt jahuda sellest, kuidas mu blogi kirgi kütab ja mulle probleeme valmistab. Lõpuks kui olin oma postituse valmis sain, otsustasin seda mitteavaldada. Sest ilmselt ka see oleks tekitanud veel palju ärvevaid momente.Seega olen ma sellest üle, vähemalt püüan. Eile veel väitsin,et ei suuda olla. Aga ma arvan,et ma olen juba niigi suures

See, et kodustest ei aita mind keegi, just pulmakorraldusega,pulma ettevalmistustega. Hendriku ema hoiab küll pauli(mis on kohati väga suur abi), Hendriku isa on hakanud ka midagigi tegema, Hendrik tegeleb loomadega ja mina pean üksi pulma ettevalmistusi tegema, rääkimata helistamisest ja organiseerimisest. Enne pidin siinsest sitast vabanema. teate ju küll emasi, kes hoiavad alles asju, isegi

Nüüdsest hakkavad enamus mu postitused parooli all olema. Sest on neid, kes seda ei peaks lugema. Minul on sellest isiklikult suva, kes mida loeb ja kuhu ta selle jutu edasi räägib, kui talle peaks tunduma,et see on asi,mida tuleb ilmtingimata edasi rääkida. Põhimõtteliselt peaksin avalikult kirjutama sellest, kui tore kogu mu elu on. Rääkima ainult

Mul on laua mitu põhjust, miks ma ootan tüdrukuteõhtut

Ma teadsin juba ammu, kui mina kunagi abielluma hakkan, siis ma ei tee pea \” tavalisi\” pulmi. Mulle ausalt ei meeldi traditsioonilised pulmad mitte üldse. Kuigi need on ilusad, ma ei vaidle vastu. Minu jaoks on seal kõike liiga palju..