Ma olin mitu päeva püüdnud välja nuputada, et miks ma ikka nii väga poega tahan. Ma arvan, et asi puudutab mu kadunud isa. Ma olen temast palju puudust tundnud, eriti raseduse emotsionaalsematel hetkedel. Isa, ma usun, et sa naeratasid eile meile taevast, saades teada, et su tütrekesel sünnib poeg. Ja mul jääb loota vaid seda, […]
Mul on endiselt tunne, nagu oleksin võitnud miljoni või lausa kaks. Loe edasi »
Olen mitmeid päevi maadelnud krambivaludega või õigemini pisteliste valudega, ma ei teagi, kuidas ma neid nimetama peaksin.Käisin ka kolmapäeval arsti juures, sest üks päev oli mul lausa nii valus, et ei saanud end isegi liigutada. Arst kinnitas, et beebiga on kõik korras ja ta ei kujuta ette, millest need valud tingitud võivad olla. Siis hakkas
sisikond, mida sa must tahad? Loe edasi »
Esmarasedusega kaasneb nii palju hirme, kunagi ei tea, kas beebiga on kõik okei, kas süda lööb korrapäraselt või on ta üldse kuskile ära kadunud. Iga pisiasi ajab muretsema, ning alatihti mõtlen ka tsipa üle. Ma arvan, et see on täiesti andestatav, sest parem on ju muretseda, kui eirata igasuguseid pisiasju, mis võib hiljem kõvasti paha
Siis kui olen ametlikult esmarase! Loe edasi »
