See on selge, et pealinna jõudes kaob uni ära. Ja see on selge, et siia enam eriti miski tagasi ei kutsu. Kuigi mu esimene päev möödus päris sujuvalt ja lõbusalt. Pole lihtne otsida 45 minutit mingit normaalset söögikohta ning pärast lõpetada siiski McDonaldsis. Eine oli muidugi liiast, mõlemad tõdesime seda aga hiljem. Pärast jalutasime niisama mööda linna, naerda sai rohkem kui ühe korra. Mul on hea meel tõdeda, et on inimesi kes tõepoolest ajaga ei muutu! Ja temake on mul ehtne näide sellest. Kaheksa aeg läksime lahku, mina suundusin lõpuks Maria juurde. Sisenesin esimest korda tema ja tema noormehe koju. Kõik oli nii nagu ma seda ette olingi kujutanud. Meil on endiselt tegemist samasuguse maitsega. Nad on suutnud nii pisikese ajaga teha täiesti rotist korterist nii ilusa koha, kuhu on rõõm tulla. Ja tänu Martini kuntsioskusele, on seinte peal hämmastavad maalid ja seda sõna otsesemas mõttes. Mu isiklik lemmik maal asub muide köögis!