üleeile tabas mind peavalu, mis kestis koguni kaks päeva. Võtsin küll õhtul valuvaigistit, lootes peavalu kadumist aga hommikul pidin ma pettuma .. mu peavalu oli veel tugevamaks läinud. Üritasin kuidagi ellu jääda, päikest välja kannatada ning varjata linna peal oma vesiseid silmi. Hääletada pealinna oli ka omamoodi naljakas, oleks nagu mingi pilusilm tee ääres hääletanud. […]
september 2010
üleeile kartsin ma tõsimeeli, et me sõidame unnikusse. See oli üks mu hirmsavamaid hääletamisi. Vanem härra ja sportauto ei tohiks kunagi käia käsikäes, eriti siis kui selgub, et juht on purjakil. Tema sõidustiil oli kiire ja kuri, ta sõiduoskus polnud nii hea, et sellist asja endale lubada. Mainikisin ka kiiruse ära aga tal oli spidomeeter
Pole ammu veetnud päev otsa ühes ja samas kohas, lihtsalt istunud ja olnud. Mu suurim jõupingutus tänase päeva jooksul oli vist hommikul voodist välja saamine , kohvi valmistamine ja lõuna ajal endale paari võileiva meisterdamine. Mõnikord olen päris tegus, nagu seda näha on. Täna pean veel maale pöialdama, homme pean emmega kuskile sõitma. Esmaspäeva lõunaks