detsember 2009

Leidsin oma asju lapates ühe väga südant soojendava asja .

Täna vedasin ma end alt. Ülesse ärgates polnud üldse sellist mõtet või tuju, mis oleks mind hääletama kutsunud. Ma tõesti tahaks minna aga samas  ma tõesti ei jaksa. Peale selle pean ma homseks oma köhapoistest lahti saama ja muidugi ka peavalupräänikudest mis mul hetkel külas viibivad

Ma ei teagi , mis kellast valgeks läheb aga ma tean seda, et ma stardin homme vara hommikul Suure-Jaani poole. Kuigi ma pean tulema kolmapäeva vara hommikul tagasi ja siis sealt otse tööle. Aga ma usun ,et see on seda väärt või rohkemgi veel. Ma olen juba nädal otsa unistanud sellest, et kuidas ma Kardo

Mind nii kohutavalt häirib see, et mul pole töö juures kindlalt graafikut.  Ja nüüd ma oleni siin päev otsa passinud , et teada saada kas ma lähen või mitte. Ja kui ma ei peagi homme minema, oleksin ma võinud juba ammu Suure-Jaani pool teel olla . Vahel läheb küll meel mõrudaks.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=S3R0RHNHaU4&w=425&h=350]

Täna ärkasin vara , umbes viie aeg hommikul. Helistasin siis Kardokesele. Armas on see, et ta võtab pea alati vastu, räägime veidi ja siis lasen tal edasi magada..Tänane päev on mul vaba. Oskaks ma vaid midagi sellega peale hakata. Hetkel on mul pea tühi aga küll ma midagi välja mõtlen. Pole veel aknast välja vaadanud

Lihtsalt lummav.

Veetsin Märteniga lausa seitse tundi järjest. Käisime nii mitmes eri paigus , kõndisime nii palju ning õhtu lõppes uisutamisega. Ma ütleks, et tutvused on kõige tähtsamad. Ühesõnaga me saime tasuta jääle . Saime märjaks ja mingi aja pärast hakkas külm ning me suundusime mcdonaldsisse. Ja kui ma poleks korraks mõelnud Sandri peale, siis oleksin ma

Silmagi ei suutnud ma kinni panna ja mõne aja pärast ma avastasin end uuetsi kohvikust. Tegin veel veidi korda ja kolme ajal ütlesin, et lähen viskan kümneks minutiks pikali .Ja seda ma tegingi aga kümneks minutist sai neli tundi ja lõpuks kutsui mulle asendaja. Sobis. Mul olid silmad tulipunased ja enesetunne oli kehva võitu ja