niiiii jube uni on peal. Kell saab kaheksa ning mu emmekallis pole ikka veel valmis. Ja kas ma mainisin,et noh ma vihkan ootamist?Hetkel teen ma aegaparajaks Riho unenäo blogis tsillides ja jätkuvalt ma loen 21-nda augusti sissekannet.: Sõidame Siimu autoga. Esiistmel istub Täpsu. Järsku käib räme pauk ja auto esiosa justkui liigub minu poole. Siim […]
Blogi
Ma tahaksin õelda,et täna on ilus hommik.Olenemata sellest,et väljas nii hall on. Olen alla nelja tunni ilusti maganud ja loomulikult magama minnes viibisid kaks kassipoega minu voodis ja hakkasid nurruma. Mmm,täiesti nauditav ning igati tore.Ja Eneli pole ka koju jõudnu, ma tõesti tahaks teada,et kuhu ta edasi pidutsema suundus.Kuidas ta jaksas aga siiski täna õhtuks
Täna rääkisime Liisuga oma tunnete alla surumisest ja jalgadega mutta trampimisest. Me oskame seda liisuga mõlemad ideaalselt. Teistel on raske arusaada, mida me tunneme või mis meie sees toimub. Ja ma leian,et kõik ei peagi seda teadma. Viimasel ajal olen ma pidnaud oma aja maha võtma ning selginema ning mõtlema üha uuesti läbi oma sihid
Muljed Liisi juuurest…
Algus oli tavaline. Sõitsin emmega koos palmse,et sealt bussiga võsule roomata. Tegin tutvust selle uue kõrtsiga ning kella üheks kobisin bussipeatusesse. Mida ei tulnud, oli buss ? Emme lihtsalt ajas päevad sassi ning arvas ,et eilne päev oli reede. Je,võtsin oma koti ning käsna kalle õhupalli ning asusin teele. Kõndisin natukene maad, kontakteerusin Liisuga ja
Muljed Liisi juuurest… Loe edasi »
Paari tunni pärast pole mind enam kodus, olen võsul Liisi juures. Kingin talle oma kalli käsna kalle õhupalli, kuna hetke seisuga olen ma täitsa pankrotis. Kohe varsti otsin valget paberit ning hakkan kaarti vorpima, see isetehtud. Riiete suhtes olin suht kaua otsustusvõimetu. Proovisin niipalju hilpe selga, vanemaid kleite, ühe puhvis kleidi,pükse,särke ja lõpuks jäin siiski
Ma võin selle grillsaunapeo väga õnnestunuks nimetada. Kõik oleks olnud nagu täiuslik,ideaalne lausa. Kõik oli sujuv,inimesed olid toredad ning mõnusad. Ma ise jõin ka muidugi,kuid natukene.Aga peo lõpuks olin ma juba ammu ainukene kaine inimene. Käisime saunas ka, pidasin mitumitu satsi vastu. Siim ja Ants olid ülitoredad ning antsuke tantsis väga brolt. Kõik tundsid end
1) Ma olen uhke ,et Kanteri eluunistus täitus ning ta tõstis kõrgele Eestimaa lipu. 2) öölaulupidu liigutas südant aga nüüd kõigest lähemalt. Päev algas tormiliselt. Üks hetk räägin kärduga msn-is ning teine hetk leian end ma tee äärest hääletamas. Sain jällegi venemehe peale. Linna jõudes saime kohe kärduga linnas kokku. Tahtsin mäkki minna, kuid me