ULME, lihtsalt ulme

Eile tähistasime siis Nöpsu sünnipäeva, õigemini tähistan seda mina. Rahvast oli , juua oli , kõike oli ühesõnaga. Kahjuks või õnneks olin ma ainukene pahupidi silmadega. Jõin ühe peedi vähem kui poole tunniga ära aga vana tallinn sai mulle saatuslikuks. Isegi omaenda 20-nedal sünnipäeval polnud ma nii täis nagu eile. Õnneks oli mul sõpru, kes

Ja muide homme on maailma kõige tähtsama inimese sünnipäev sünnipäev sünnipäev sünnipäev sünnipäevNöpsu, tead sa teda ?

Mängisime köögis poistega Uno kaarte ja niii kuradima tore oli. Kardo jäi ka ööseks. Tegin põrandale aseme ja pugesin ta kõrvale. Ja nüüd on mul kael kange , nagu päris päris kange.

Miks on autojuhid nii kitsarinnalised ja sõidavalt tuimalt mööda ? Miks nad ei suvatse peatuda. Täna me hääletasime kuskil pärapõrgus, kolm korda jäime me paduka alla ja üleüldse pidime me kaks tundi ootama, kuni meid viimane auto peale võttis. Kõik oli lootusetu. Kardo hakkas tasapisi närvi minema ja minul oli närv must. Mul oli külm,

Olin juba unustanud , et tegemist on meil sügiskuuga. Aga nüüd aknast välja vaadates, näen ma seda kohe kohe ! Kuigi võiks olla veel pimedam õues, oleks nunnum !

Väga maitsv tee ja Egne isa valmistatud võileivad..mmm, midagi head.Aga ei teagi mis homsest saab, kas liigume linna tagasi või siis esmaspäeva hommikul !