kell on 04.37. Täpselt kümne minuti pärast heliseb Anul äratus, mida ta omakorda  kaks korda edasi lükkab. Enne seda peab ta käega telefoni järele kompima. Kõik on nii ette teada, sest igal pool on kuradima rutiin perses kinni. Lülitasin kohvimasina ka sisse,et ellu ärgata. Ma lähen alati kõige hiljem magama ja kõige varem ma tõusen

Loe edasi »

Täna oli kõige naerurohkeim ning perversseim tööpäev. Nilbusi lendas siit-sealt, igast nurgast. Mingi hetk me ei jaksanud enam .. naerda. Mitte seda, et me  seal ainult nalja teeksime. EI EI. Me teeme tublisti tööd, ainult läbi naeru, et seda talutavamaks muuta. Nagu täna. ja täna suhtlesin ma telefonis, oma kahe kõige armsamaga. Nende häälte kuulmine

Loe edasi »

Armastus on – kui väike valge draakon, kes naeratab, teeb pai ja paneb oma pea pisut vasakule viltu ja ühe silma mõnust kinni. Usk jälle on see, kui väike valge draakon läheb õue, vaatab üles, lööb tiivad lahti ja tõuseb lendu. Raivo J. Raave  

Loe edasi »

Hommik algas kiiresti..õigemini hommik oli kiire. Sest sisse magada pole olnud kunagi meeldiv. Pidime kümne minutiga jõudma end valmis, tehes asju, mis tavaliselt pool tundi aega võtavad..peata kanad nagu me  tol hetkel olime. Kõige tähtsam on see, et me jõudsime praamile. Õues oli muidugi marukülm.. Kuna autos oleks olnud pool tundi päris külm magada, otsustasin

Loe edasi »