Kella keeramine tekitas juba suure segaduse. Hommikul kulus mul ligi viis minutit õige kella teada saamisega. Asi oli selles, et ma olin tagasi keeranud
Terve nädal oleme me praktiliselt inimesi enda juurde majutanud.Mitte, et ma nuriseksin selle üle. Hah, põnevust oli palju, erinevaid emotsioone oli veel rohkem. Polnud hetke, kus korter oleks inimestest tühi olnud. Neljapäeval saime korraks diivani kokku lükatud aga see kestis ainult mõned tunnid. Tänasest oleme me kahekesti paar päeva. Jah, ma tundsin juba sellest puudust.
Ta on ime-imeline! Tegelikult, tänan teda iga päev tema olemasolu eest. Kas seda oma mõtetes või välja õeldes. Ja hommikuti jälgin ma teda, kui ta veel unemaailmas viibib. Võrratult armas vaatepilt. Jah, isegi siis kui kõik muud asjad on perses, võin ma olla õnnelik kuna ma oman maailma kaunima hingega inimest oma kõrval. Just seda
Palun väga vabandust aga Võru on ikka täiesti perses koht. Täis äärmiselt koledaid maltsasi, Oi vabandust, st. inimesi + maailma rõvedama maitsega hamburgerid. Aitäh aitäh! Kõhuvalu oli garanteeritud, peavalu algas juba siis kui me linna olime sisenenud. Neljast tunnist tund me suutsime kuidagi moodi ära sisustada,meil jäi üle lihtsalt kulgeda. Kõndisime rohkem kui mitu kilomeetrit.
Kella keeramisega sattusin tõepoolest natukene hoogu, vabandused!vabandused! Eile tulime me häälega, kokku läks meil 2 tundi ning 35 minutit. Esimesed 45 minutit me hääletasime, sõitsime autoga, jõudsime 11.45 bussi peale ning peale seda me jalutasime läbi metsa paar kilomeetrit. Polnudki väga hull. Maal on äärmiselt mõnus ja rahulik. Tegime väikse lõunauinaku, pärast sõime, vaatasime televiisorit