Viru folk oli kõigele vaatamata imeline. Väsinud tütred, veel väsinumad emmed. Kui lapsed oleks kasvõi korra üheaegselt maganud- oleksime olnud õnnejunnis. Nagu autoski. Üks alustas, teine lõpetas, ent kõige hullem oli see kui nad koos ainult nutsid. Aga tegelikult olid nad ekstra tublid. Lihtsalt meie väsisime ära. Kohviga oli ka naljakas lugu. Igal pool müüdi kohvi, ent üks oli sitem kui eelmine. Ma olin suht ahastuses, seni kui Yoko leidis parima folgi kohvi, mis oli seal üldse pakkuda. Me olime mega rõõmsad ning nautisime igat lonksu. Esimesel õhtul kõrvetasin ära ka oma käe( kuum vesi ja termos). See oli ainuke pisarakiskuja. No nii valus oli. Sain korraliku koguse geeli ja hunnikuga sidet, mis käele seoti. Ja nii mitu korda. Öisest magamisest ei taha ka rääkida. See oli suht ulme. Võib-olla kui Hertake poleks teinud kogemata madratsi punni lahti- oleks olnud see kordades nauditav. Ja jälle, kui hakkas nutma üks laps, võttis koheselt viisi üles ka teine laps.
