Nii ängistavat päeva pole ammu olnud kui seda oli eile. Tahtsin isolatsiooni persse saata ja kihutada inimeste sekka. Tagasi vaatamata. Igasugune motivatsioon puudus, me reaalselt astusime õhtu lõpus asjadest üle, sest lihtsalt ei suutnud isegi koristada mitte. Täna hommikul ärgates oli selline tunne nagu öösel oleks toimunud erinevad plahvatused erinevates kohtades. Alguses ei saanud väga aru, mis tähendab täielik isolatsioon, nüüd hakkab lõpuks koitma. Kergelt on tekkimas tülid, meeleolukõikumised, ängistus, kõikidel viskab kopa ette, lastele ei suuda enam tegevust leida, kõik on närvilised.
