august 2014

Oksendamine– Ma pole elu sees nii palju oksendanud, kui selle rasedusega. Paari õhtul tahtsin ma oma sisikonna välja rebida, sest see ei olnud enam normaalne. Mõnel korral olen tundnud ka lämbumistunnet. Sest kui tuleb ninast ja suust korraga, siis tahetahtmata on tegemist väga ebameeliva olukorraga.

Kuidas läheb Su eraelu?Elud elavad eraldi.Tõesti!?

Andke mulle nüüd andeks, aga ilmselt hakkan ma tihti kirjutama veel sündimata lapsest.Mul on tunne,nagu tegemist oleks mu esimese rasedusega Sest täpselt nii põnevil olin ka Paul Herbertit oodates.

Nagu osad juba teavad, olen ma uuesti lapseootel. Kõige halenaljakam on endiselt see, kuidas mõned teadsid seda isegi enne mind. Aitäh teile,et peate mind nii aktuaalseks inimeseks.

Nägin üks päev Merje blogis seda küsimustikku, täna mõtlesin, et miks ka mitte!

Uskumatul kombel on meil kujunemas üks esimesi selle pere tradiotsioone. Käia kord kuus Alüksne linnas. Õnneks on see linn meile väga lähedal,ning seal on maailma odavam kaup. Vahet pole, kas on tegemist tööstuskaupaga, mööbliga või tavalise toidukaubaga. Sealt tagasi tulles olen ma iga kord hämmingus. Nii vähese raha eest saab nii palju asju. Ja täna

Ma pole rääkinudki sellest, kuidas väike Paul Herbert haigeks jäi. Juba reede hommikul, kui ma end viru folgile sättisin, oli ta natukene soojake. Kuna tal sel hetkel palavikku polnud, otsustasin siiski minna.Kuigi juba siis hakkasid mul tasapisi süümekad tekkima.

Märkamatult on saanud meie silmatera kümne kuu vanuseks. Ma poleks eales uskunud, et see \”beebiaeg\” võib minna nii võrd kiiresti. Mul on endiselt tunne nagu oleks ta äsja sündinud ning et ta on maailma armsaim beebipoju.

Kui kõik eelnevad aastad tähendas Viru folk mulle turvalisust ning tuttavat paika nagu külastaksin igal aastal oma kodu, siis see aasta suudeti teha nii palju ümberkorraldusi, et mul oli tunne nagu viibiksin esimest aastat folgil. Kõik oli kuidagi nii võõras.