Paul on muidu täitsa imetabane noortalunikud. Teiste ees on ta veel imetabasem, ei jonni, ei vääksu, enamuse ajast ta magab, näidates kõigile, kui vahva ta ikka meil on. Aga tegelikult päris nii need asjad ei ole, kuigi hommikuti ta naeratab ja lõunal magab magusasti, aga mida aeg aina edasi, hakkab ta jonnima. Ma ei tea, miks ta ainult õhtuti jonnima hakkab, absoluutselt iga jumala õhtu. Mulle isiklikult tundus, et see oli esimene kord, kui ta meid tösiselt proovile pani. Tuleb kahetsusega tunnistada, et see kord jäi peale Paul Herbert,
Mulle tundub et su beebil on koolikud. Gaasid mis teevad lapsele suurt valu just õhtupoole. Koolikuis lapse kõht on suur ja punnis, selle eesseinal kumavad läbi naha veresooned. Ta tõmbab jalgu vastu kõhtu, topib rusikaid suhu ja siputab ägedalt käsi-jalgu. Nägu punetab, nutt võib olla kiljuv ja väga lohutamatu. Nutvat last on võimatu rahustada, ta ei ole nõus rinnaimemisega või imeb rinda väga lühidalt. Pärast toitmist võib ta muutuda varasemast veelgi rahutumaks. Lõpuks nutab ta end magama, kuid uinumine on raske ning uni on häiritud. Proovi anda espumisani või mõnda muud gaasirohtu. Mu väikese vääniku rahustas see maha.
Täpselt selline ta mul eile oligi. Leidsin cuplatoni tilgad ja proovin täna neid talle manustada:)
Aitäh.