august 2012

Käisin täna hommikul jooksmas, hüppasin ka linnast läbi ja mul oli meel näha, kuidas inimesed varahommikul askeldasid, heisates  lippe  taeva poole. Head taasiseseisvumispäeva, Eesti!

kell on veerand kaks öösel, jõudsin just koju, proovipäev möödus üpriski rahulikult. Ma arvan, et mind valitakse aga see selgub paari päeva pärast.

Ma olen nagu kõik teisedki: näen maailma sellisena, nagu ma tahan seda näha, mitte sellisena, nagu see on.”

Mulle tundus eile hetkeks nagu oleksin saanud tagasi oma vana mina. Teate küll, tüdrukut kes oli, läks ja tegi mida ta tahtis, kaasas kogu elamine, sest ta ei teadnud kunagi kuhu linna ta jõuab ja kelle voodis ta õhtul uinub. Ma ütlen, mu sõbrad, te olete olnud parimad!

See on kindel, et kui ma peaksin enne määratud aega nö \” sussid püsti viskama\” , sooviksin olla elundidoonor. Kusjuures, see soov paisub iga aastaga aina suuremaks.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=zGpUZIVkK-c&w=425&h=350]

“Inimene ei tohiks kunagi arg olla. Kui sul on tarvis kellelegi vastu lõugu anda ja kui sul on vastav tuju, siis peaksid sa seda ka tegema. Aga minul see asi ei lähe. Ennem ma viskaksin kellegi aknast välja või raiuksin tal kirvega pea otsast, kui et ma talle vastu vahtimist annan.”

Kohutavalt halb on ülesse ärgata kui oled just näinud õudusunenägusi nende lühikeste tundide jooksul, mil oled sa üritanud uinuda. Ja veel halvemaks teeb mu päeva see, et täpselt poole tunni pärast pean ma lahkuma kodunt, et jõuda kella kuueks Restorani tööle.

Tahan, et sa tahaksid jälle minuga põgeneda ja arvaksid, et ma olen hirmus ilus.

kas sa kuuled oma mõtete muusikat?