Nagu te aru olete saanud – olen ma jälle  tausta uuendanud.Tundub, et mitte miski ei sobi mitte millegagi! Võib-olla olen ma lihtsalt tüdinud. Ma lihtsalt tüdinen asjadest ülima kiirusega. Tegelikult olen ma väsinud, nüüd juba rohkem kui tund aega tagasi olin. Paari tunni eest olin ma lausa jõuetu, uni oli sama meeletu kui see nelja-viie vahel tavaliselt on olnud. Peaksingi magama, aga televiisor ja mitu ristsõna võtavad oma aja. Peale selle pole ma veel hommiksööki jõudnudki endale valmistada. Täna annan ka kaamera ära. See on jälle teine teema. Alati kui olen kaamerat omanud, ei ole mul olnud sellist hetke, kus oleksin tahtnud mingeid kindlaid emotsioone salvestada ning vastupidi. Mõlemal juhul ma kirun endamisi ja mulle ei meeldi kiruda, rääkimata veel ropendamisest.