jaanuar 2011
Eile öösel koju jalutades, taipasin ma seda, et kui paha võib olla siiski see liigne lumi ning kui palju see tegeliklult inimeste aega röövib. Igale kühveldajale, soovisin ma igastahes \”jõudu\” ja neid oli selle pisikese maa kohta kaunis palju. Kodus üritasin veel asjadele omad kohad leida aga sellega läheb veel kõvasti aega. Kallekiisu harjus ka
Mul on neli mandariini ja üks pakk apelsini mahl. Pole kerge olla ergas, kui olla vaid paar tundi maganud ja seda isegi mitte hästi. Vähemalt suutsin ma hommikuks piima säilitada! Polnud just eriti kerge teha selgeks purjus inimestele, et kui oluline on mulle piim kohvi peal ja, et ma sooviksin hommikut kohviga ikka alustada.
maeijooenamniipea ja seda tõsimeeli. Mu elu teine pohmakas. Ja kui mõelda, sain oma esimese pohmaka ka siit samast linnast. Ühesõnaga Tartu skoorib! Esimene pohmakas oli selline beebipoju suurune aga praegu on küll tunne, et tegu on elevandiga. Kooistumine algas muidugi vaikselt nagu iga kord. Kuulasime poistega Eesti 90ndaid! Mingi hetk alustati viina joomis ja järgmine