Ma mõtlen ja igatsen. Üldiselt ma igatsen salaja. Igatsen seda, mis on olnud. Igatsen neid, kes on mulle mingisuguse jäljegi jätnud. Igatsen teatud inimeste naermist ning rääkimist. Igatsen isegi nende olemasolu. Sisimas on kurb. Kurb on isegi mõelda sellle üle.
Näiteks eelmisel Reedel helistas mulle Elari ning kuna mul polnud tema numbrit salvestatud, ei tundnud teda isegi häälest enam ära. Ja seepangi mind mõtlema, midama igatsen ning mille olen ma tahaplaanile jätnud. Need on minu sõbrad. Sõbrad kes on hetkel mul tagaplaanil..