Folk oli täpselt nii hea, kui heaks ma seda ise tegin. Kõik oli tegelikult superluks, peaaegu. Folgieluolumelu oli meelas, peatänav oli ummistatud, rahvast tuli nii uksest kui aknast, lavaesised täitusid silmapilkselt, kontserdid olid rohkem kui head. Päevas tegime me umbes 150 tuhat sammu, sest lavad olid endiselt teineteisest niivõrd kaugel. Mõeldes nüüd merelava ja metsalava

Pooleli jöönud tartuff,  nägemata filmid ja saamata latted. Tegelikult, tühja sellest tartuffist, sest homme algab viru folk!

\”Koos võime lennata kasvõi maailma lõppu!\”

Kolm lattet, istekohtade puudumine ja poolik film. Olin nõrk, tulin poole pealt tulema. Algust ei näinud, sest sel ajal käisime me Kaspari juures endale tooli toomas. Rahvamass oli tohutu, kohvi järjekorrad olid masendavalt  pikalt, tagatipuks tuli unemati külla,kaabakas nagu ta on. Tuleb siis kui tahab. Aga täna teen kõik teisti, lähen varem kohale, valin välja

Eile käisin ma  Hendriku suguvõsa kokkutulekul, asendasin Hendrikut. Mind tutvustati kui Hendriku pruuti. Ei teagi kohe, kas naerda või nutta.

Mu vabad päevad ja hendrik käib käsikäes, võinoh, teeme kõik selleks, et see niiimoodi oleks. Mina olen praeguse seisuga igati rahul. Kuigi igal ööl võitleme me teki eest, mina jään siiski kaotaja pooleks aga  samas, tema peab mu norskamist ning laiutamist välja kannatama.  Muide, mul on kolm tundi aega, et natukenegi magada, sest tänasest kavatsen

tasuta latte+ suurepärased filmid, see on …