Blogi

võitlen jälle alapalavikuga, täna oli niigi kõrge, 35,3.

aga sellest lähemalt õhtul. Märksõnadeks oleks valu ja pisarad.

RÕÕMUALLIKAD

Oleksin eile äärepealt oma juuksed oranziks värivinud. Seisin kül värviriiuli ees rohkem kui 10 minutit, sellest 8 minutit hoidsin ma porgandivärvi käes, julgusest jäi puudu. Järgmine kord lähen ja üritan uuesti!

Olen kaotanud ohatise vastu kontrolli. Ma isegi ei tea, millest see tulla võis, sest ma ei ole tuule käes musitanud, tegelikult ka!

Minu (eilne) tööpäev algas harjumatult hilja, kell 14 päeval. Kuna mind oli määratud saalisekretäriks, pidin kandma roosat pluusi ja veetma aega koos juristihakatistega, päris advokaatidega ning kohtunikega , kuulama ära kõikide esinejate etteasteid. Kõige säravam oligi üks vandeadvokaat nimega Carri Ginter. Kui nüüd aus olla, oli ta ainuke, kes suutis unemati silmadest eemal hoida. Kella

Käisime eile kinos, oli valida kahe filmi vahel, valisime muidugi selle põnevama variandi. See tähendab, Margus valis, kuna tema tegi meile piletid välja. Meelitasime kaasa ka Ilmar-Jürgeni, kes oli meile justkui ka taksojuhiks, tuli järgi ja tõi meid tagasi koju. Olime mugavad. Aga nüüd filmist lähemalt. Minu jaoks oli see nagu \”inception\”, mida tuleb päris

[youtube=http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=ODsn05QhKak]

Olen teile võlgu paar blogipostitust!