Mind nii kohutavalt häirib see, et mul pole töö juures kindlalt graafikut. Ja nüüd ma oleni siin päev otsa passinud , et teada saada kas ma lähen või mitte. Ja kui ma ei peagi homme minema, oleksin ma võinud juba ammu Suure-Jaani pool teel olla . Vahel läheb küll meel mõrudaks. Päev on raisus, pole […]
Täna ärkasin vara , umbes viie aeg hommikul. Helistasin siis Kardokesele. Armas on see, et ta võtab pea alati vastu, räägime veidi ja siis lasen tal edasi magada..Tänane päev on mul vaba. Oskaks ma vaid midagi sellega peale hakata. Hetkel on mul pea tühi aga küll ma midagi välja mõtlen. Pole veel aknast välja vaadanud
Veetsin Märteniga lausa seitse tundi järjest. Käisime nii mitmes eri paigus , kõndisime nii palju ning õhtu lõppes uisutamisega. Ma ütleks, et tutvused on kõige tähtsamad. Ühesõnaga me saime tasuta jääle . Saime märjaks ja mingi aja pärast hakkas külm ning me suundusime mcdonaldsisse. Ja kui ma poleks korraks mõelnud Sandri peale, siis oleksin ma
Ma lihtsalt nii naudin seda sarja. Ja täna näitab kanal 2 seda juba mitmendat korda . Varsti ma hakkan juba imelikult tundma kuna ma lhtsalt naeran siin oma ette. Aga varsti hakkan ma sättima ja siis linna. Kohe kindlasti saan ma Märteniga vabakal kokku ja arvatavasti ilmub sinna ka Egert. Tere, balta.
Silmagi ei suutnud ma kinni panna ja mõne aja pärast ma avastasin end uuetsi kohvikust. Tegin veel veidi korda ja kolme ajal ütlesin, et lähen viskan kümneks minutiks pikali .Ja seda ma tegingi aga kümneks minutist sai neli tundi ja lõpuks kutsui mulle asendaja. Sobis. Mul olid silmad tulipunased ja enesetunne oli kehva võitu ja
need tunnid seal kohvikus, päeval oli tore aga öö\’s oli asju, palju palju asju. Esimesena üllatas mind see, et nägin Marekit. Siis sai karaokega niii palju mässatud ning hommikul pidin ma kakluseid ära hoidma.. ja nii edasi. See on varsti juba tavaline asi. Aga siis nägin ma ühte noormeest, kes meenutas mulle niii väga ühte
Täna oli imetore päev . Hommikul küll korraks valutas pea aga see kadus kiiresti. Peale kolme ilmus Merit mulle külla ja veetsime imetoredalt aega. Peale tööd läksime me linna peale, hüppasime veel Rahva raamatust läbi ja siis suundusime minu poole. Enne seda käisime me selverist läbi, et koju süüa osta. Nüüd istume siin. Mõtlesin korraks hakata
Ma hakkan vist haigeks jääma. Või õigemini, olen juba poolel teel. Täna oli mul päeva otsa selline laiba tunne nagu oleks traktor must üle sõitnud. Polnud kohta, kus mul ei valutaks. Pea terroriseeris mind oma valuga ja seda väga hästi. Silmad olid punased ja jooksid vett, külmavärinaid oli mitmeid mitmeid kordi ja üleüldse kuidagi VÄGA