Ma naudin siinseid hommikuid, eriti siis, kui ärgates on kohvi juba ootamas. Kuid täna hommikul oli küll tunne, nagu oleks öösel Alaskale kolinud, ning kohvi oli alles valmimas. Õues oli ainult viis kraadi üle nulli. Olin sunnitud veel ilma tekita magama, läbi une teki eest võitemine pole mitte päris minu tass teed. Kella viie oli […]
Täna algas mu suvi, kuigi olen kaks kuud hiljaks jäänud. Tegelikult tahsin ma rääkida sellest, et mul on terve õhtu lõhesaia isu olnud. Sellega seoses läksin ma mõtetes eelmise aasta detsembrisse. Ja muidugi on olemas asju ja hetki, millest ma tahestahtmata puudust tunnen, aga selge on see, tagasi ma neid enam ei tahaks.
Võib-olla oleksingi pidanud jätma asja sinna paika, kuidas nad tol õhtul hetkeks jäid. Võib-olla oleks praegu asi lihtsam, võib-olla ka mitte. Eile hommikul ärgates, olin ma kindel selles, et aeg on otsustamiseks. Aga nüüd, ma arvan, et ma lükkan seda otsustamist iga päevaga aina kaugemale. Ei, muidugi pole see hea ja seda ei tohikski teha.